mann

õnnelik ja ma olen ülimalt rahul,mis praegu mul toimub;)

Ma olen ikka loll. Ja sul oli jällegi õigus. Ma elan lootuses ja unistades. Aga ma tahan teha ka kõik lootused ja unistused teoks. Kohutav,kuidas ma ka ei pingutaks,seda ma vist ei suudagi reaalsuseks teha. Ma annan alla,kuigi see pole minu moodi. Ma ei jõua üksi mitme nimel pingutada. Ma ei ole elus endast nii palju teinud,kui selle nimel. Isegi oma viimase jõuga tegin midagi,millega ületasin end maksimaalselt. See oli midagi,mida ei oleks ma teeeks iga lähedase pärast. Ma vihkan nüüd seda tegu. Ma vihkan sind. Ma vihkan ennast. Ma vihkan kõike! Ma vihkan kõiki!
Tegevused,mis enne rõõmu pakkusid,on hulluks ajamas mind. Ma ei suuda. Ma tahan end sellest välja rebida!
Seda kõike alustan inimestest eemaldumisega. Ma ei salli,et inimesed,kes mind ümbritsevad, nimetavad mind oma sõbrannaks. Ometi teil pole aimugi isegi,kuidas mul läheb. Te kõik olete võltsid!! Te ajate mul südame pahaks,kuid ma pean mõistma,et kogu ühiskond ongi ju selline nagu sina,teie,nemad-KÕIK!
Ma ei taha enam võltsingut oma ellu,seepärast tegingi otsused edasiseks

Päike loojub,kuid pidu meis eneses kestab ja kestab...

No niii,kell on kuue minuti pärast pool üks ning mina olen kõige rahulolevaim inimene.

olen kella poole viiest täna ärkvel ning viiest hommikul olen lastega tegelenud :)

Hommikul kuni kella üheteistkümneni olin ma ainult Kissuga,kuid juba kella üheteistkümnest hommikul olen ma Kissu,Carin-Angela ja Geitlyn-Carolaga:)

Nimelt on täna Angie firma jõulupidu ning ma ei suudaks eal keelduda oma Porgandi ja Pisikese hoidmisest. Kuna Kissu ja tüdrukud saavad niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hästi läbi,andsin ka Tannule nädalavahetuseks vabadust ja Kissu jäi meiega. Olen nende pisikeste inglitega kuni homse õhtuni :)

Hommikul tuleb neile ka päkapikku mängida. See asi on mul juba käpas. Kissule mängin ju esmaspäevast reedeni salapärast päkapikku ^^

Üllatuseks oli täna Pisike väga rahulik ja õnnelik. Eriti arvesse võttes,et Pisike on enne kõige kauem ilma emmeta olnud vaid kaks tundi. Muide,olgu öeldud,et Kissu on kahe aastane,Carin-Angela on samuti kahene ning pisike Geitlyn-Carola on alles kaheksa kuune:)

Vahepeal rääkisin inimestega msnis juttu ning unustasin kirjutada siia. Hetkel on kell juba saanud vaikselt 01:34

Käisin hetk tagasi just Pisikest toitmas ^^

Ühesõnaga,meil on hästi =)

Nüüd aga ootan homset õhtut,sest ma tahan veini juua. Mu lemmik vein ootab aega,mil koju jõuan ja ta lõpuks avan..Mmm,Mann lubas küll pärast esimest aastat Pärmitehases,et ma ei joo iial enam veini ning ma pean ära unustama,et mulle meeldivad punased veinid. Pole siiamaani suutnud unustada,et punased veinid on lihtsalt supeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeerjaaaaa:D (Mann teab,et ta loll xD). Kellega ma seda joon,ma veel ei tea,kuid küll ma leian inimese;) (märkus eelmisele reedele: "Kes põhja teeb see uue toob"-kehtib minu puhul küll! :] ).Vot nii.

Ehh,nii hea on olla ning ma loodan,et see kordub taas! Loodan,et see lõpp oli vaid vahepaus,mida me vajasime mõistmiseks...

enesepettus tõi tõe paratamatult tagasi

Eelmises,kunagises, blogis väitsin , et olen õnnelik. See oli vaid illusioon endale , et mitte tunnistada endale tõde. Ma üritasin valetada endale , et oleks kergem ja ma ei peaks tundma kogu valu. Illusiooni loomine oli väär.
See,mis juhtus 3. detsembril oli kohutavaim minu jaoks. Kuid sel ööl purustasin ma illusiooni ja tulin tagasi reaalsusesse,kus on minu koht. Ma vajasin "Teda!" ning sa tulid ja olid. Sa mõjusid mulle kui valuvaigistina,mis viis kogu valu selleks ajaks minema. Ma ei uskunud, et ta tuleb. Ometi tuli ja lihtsalt oli minuga. Sain aru kohe, et mu valutekitaja oli "Tema!" jaoks kui suurim viha objekt sel hetkel. See tekitas minus kindlustunnet,mida hetkel vajasin. "Tema!" käte vahel olles saingi aru,et kummalgi pole miski muutunud ja isegi ennast sundida teist inimest armastama on vale,kuna ma ei saa ilma sinuta. Need sekundit tundusid kui tunnid,sest see oli,mida ma vajasin. See oli tõestus sinu ja minu seisukohtale.
Kahju,et pidid nii vara lahkuma,aga sa pidid ju tööle minema. Läksid tööle magamata. Sa jätsid minu tõttu magamise ning olid minuga. Mul oli tohutult kahju,kuid ma sain aru,et pidid minema.
Kuid järgmised päevad olen elanud hirmuga. Laupäeval olid sa nii kaua tööl. Eile siis seega vist magasid terve päeva. Muidu oleksid sa mu kõnedele ja sõnumitele vastanud.
Anna andeks,et ma sind sellesse segasin,kuid sa oled ainuke,kellele ma tahtsin ja julgesin kõigest sellest rääkida. Vajasin sel hetkel vaid sind,sest sina oled ainuke,kes pakub mulle sellist kindlust ja tuge.
Mida enam ma aga kuulen,mis reedel juhtus,seda enam ma saan aru,milline tõbras on aga illusiooni algataja. Kuidas ma küll sain nii loll olla,et sinust üle saada temaga? Ta on ju täielik türann ja jõhkard.

Ülim täius. Mina.Sina.Tema!

Hetkel võin sulle tunduda mõistatamatu,et ma nii kohatult käitun. Minu jaoks on see ainus viis minna eluga edasi. Ma ei salli paigal sammumist....
Ja ma olen õnnelik. Endalegi üllatuseks,et pärast kõike seda olen ma õnnelik....

Kuid nii on hea ja ma tunnen endas täielikku rahulolu. Tunnen,et ma saan rääkida kõigest ja ei ole mingeid saladusi. Kuidas tunnen,nõnda ka ütlen ning sellel on ka vastukaja. Positiivne vastukaja ja mulle meeldib see teadmine.


Jah,paljude jaoks,või noh 99,9 % inimestest ei saa aru,mida ma just kirjutasin,kuid see on hea.Sest mina tean,tema teab ja rohkemat ei olegi vaja. Ülim täius,mis toob tuleviku.

Täna lähen ma Tallinna.
Nii on hea.



PS! Ma imestan ja imestan,olen õnnelik ning ma ei nukrutse. Ma loodan lihtsalt,et tema on tulemusega rahul. Sest ma hakkan aru saama,et see oligi parim lahendus. Aitähh! :) Kuigi on veel pisut valus...Aga samas ma olen ju õnnelik



No nii,nüüd tundun täieliku idioodina,kes ei oska üldse kirjutada.
AgA mina tean millest ma kirjutasin just ja see on hea. Muu ei olegi oluline!

Millegil ega kellegil ei ole väärtusi. On vaid valu.

läbi üllatuste ikka elus

Aeg on ikka nii kiiresti läinud,et märkamatult on juba oktoobri lõpp:)
Ning kahjuks on Mannil ülehomme sünnipäev. Ma ei tea,kuidas seda põhjendada,aga see aasta ma ei taha oma sünnipäeva. Õnneks on sünnipäev see aasta põhapäeval ja ma ei pea sel päeval kellegiga kokku puutuma ning ma saan rahulikult ja vaikselt üksi olla. Kui saaks kustutaksin ma lihtsalt 24. oktoobri kalendrist ära,kui oleks võimalik
Ja jällegi on nii palju juhtunud:))
Teisipäeva oli üks imelik päev. Rääkisin just Avele,kuidas ma ühe eksiga kunagi tutvusin üldse:D Ei läinud tundigi ja samamoodi sain ma tuttavaks Meelisega ;) (mann teab,et ta on loll xD)
Päeval rääksime msnis juttu. Kui ma aga sõidutundi läksin,helises terve sõidu mu telefon. Väinsiga (sõiduõps xD) naersime,et ei tea,kas nüüd kodu põlema läinud. Pärast sõitu nägin,et Meelis helistas. Ja ta helistas kohe uuesti. Ta tahtis mulle öelda,et ta tuleb täna siia^^
See õhtu,need jutud...Oh,see kõik oli nii imeline. Ja tema kingitud roos püsib mul kodus värskena veel tänasenigi ^^
Teisipäev vastu kolmapäeva sain maksimaalselt tunnikese magada,kuid ma ei kahetse! Mis sest,et kolmapäeval jõudsin alles 20:30 koju ja ma olin ramp väsinud( esmaspäev vastu teisipäeva ei maganud ma üldse,st 2 magamata ööd:D).
Kummitusega ei ole ka ma pm suhelnud ega kokku saanud:/
Nv istus ta kodus ja see nädal olin ma lihtsalt nii nahaalne,et võtsin temaga ühendust vaid piima pärast. Ma lihtsalt ei suuda olla enam see üksik võitlev rüütel.
Kui ta pisutki hoolib minust,võtab ise ühendust.
Ja kui ei võta,siis ehk peabki asi nii minema.


Ja 27. oktoobril,ehk kolmapäeval on mul autokooli teooria eksam. Eks vaatab,kuidas läheb. Kohe-kohe on sõidud ka kõik tehtud ja ma saan minna sõiduga ka eksamile.