Kuigi ma lubasin,et ma hoidunud nüüd,siis kahjutundega võin väita,et ma ei suuda seda. Selle tõenduseks on see imeline nädalavahetus!
Sellest paremat ei oskaksiki tahta,kuigi sa ei teinud selleks muud,kui...Tegelikult ei tea sa ise ka kui palju see mulle tähendas...
Üha enam tunnen end nii vabalt. Ma räägin selliseid asju,mida võib olla ei räägiks ka parimale sõbrannale. Ohh,kui mul vaid oleks sõbranna,kes viitsiks mind kuulata ning kellele ma pisutki korda läheks. Tundub,et selles maailmas lihtsalt ei vea mul sõbrannadega,keda usaldada. Olen nüüdseks saanud kaks valusat kogemust. Rohkem ma ei suuda!!! Kuskil on ka Manni piir!
Täna on reede. Kuna tuled alles nii hilja,siis tuleb tänane õhtu üsna igav. Ma kas või terve maailmaga teha oma lemmik tegevusi,kuid kui ei ole sind,siis on see üsna mõtetu..

Õnneks on mul õhtul kunstiring ning saan end seal välja elada(Mann on loll,eks?:D)



Muidu läheb üldiselt hästi. Krissu hoidmine,Leoni õpetamine ning kunstiring võtavad väga palju aega,mis tõttu õnneks ei saa ma oma muredele keskenduda. Kuigi jah,öösiti kummitavad mured ikka,sest Mann on olnud jälle mitu ööd üleval,kuna und ei ole. Samuti olen vahel öösiti kuni Kohilani jalutanud,kuna kodus hakkab igav....




Oh,mis ma ikka kirjutan tühja ja mõtetut juttu,ma üritan nüüd pisut korda majja saada ja vaatan,kuidas mu Sinjoore Kristjan tudub:)