:/

No nii, nüüd on jõudnud gripp ka minu ainsa tähta sinjooreni :( Pisikesel on palavik:/
Et Sinjoore ruttu terveks saaks ning need, kes ei ole teda näinud ega tea,milline ta välja näeb,siis selle paradnamiseks panen mõned pildid üles:)



Tegelikult läheb Mannil ju väga hästi,kui välja jätta üleeilne jalutus:D Pidin ju ainult Kohila vastu minema,kuid sa jäid magama ja pidin sulle Lohule hoopis vastu tulema. Mind ei morjendanud isegi mp3,mis sõi mu närve ega vihm,mida taevast alla sadas. Meil oli koos nii hea ja me ainult rääkisime. Kuigi sa olid väsinud.



Eile oli mul samuti sinust nii kahju,sest sa tuled niigi töölt viimase rongiga ning sul on veel seljakott,milles on a la 25 kg:/ Mannil oli tõesti nii kahju,et Mann võttis su seljakoti enda kanda:) (Mann on loll eks?!?:D)
Ning täna kavatsen ma sama teha,sest ma ju tean,et sa oled pärast tööd nagu talveunest ärganud karu-väsinud ja uimane...
Nädalavahetusel on Mannil plaanis minna ühte kohta koristama ning kuna see on nii kodu lähedal,siis on lõbus. Pealegi koristan ma inimestega,kes ei pööra mulle ealeski selga,nagu.... jamh,las see olla. Eks ta ise teab...

Kuna nädalavahets tõetab ja tuleb ka kindlalt elu vahva,siis eks näis,kas me sinuga joome ka kolmandat pühapäeva minu juures pisut. Sina õlut ja mina klaasi veini...Või siis läheme hoopis sauna:) Kuid ma loodan,et sellist Eesti Vabariigi,NATO ja Euroopa Liidu taga klatšimist me sinuga enam ei tee,sest vastasel korral süüdistatakse meid riigireetmises:D
Kuigi,need pühapäevad ongi millegipärast mulle väga erilised!!! ^^
Täna tuleb veel mingi aeg Marina minu juurde riideid vaatama,et mis klubisse selga panna:)
Ma arvan,et neid vaatame muidugi poole ööni,kui mitte kauem isegi:D:D Sest need oleme ju meie:D



Inimesed,kes te mu elu ümbritsete,teadke,et te te teete kõik mu päevad nii õnnelikuks:)
Mul on lihtsalt nii hea meel ,et te olete mul olemas!! Teie nimel teen ma kõike:)

Ja tuleb välja,et kuigi ma elan Prillis,ei tea ma siinsest elust ikka mitte tuhkagi:D
See jutt,mis eile teemaks tuli,oli minu jaoks ikka päris op-paaaa üllatus:D



mõne sõnaga kokku võttes siis: Mann on oma eluga rahul,sest ta teab kes ja mis tal on ning need kes ja mis tal on,nendel võib ta olla kindel ning neid elu lõpuni armastada,sest need ja nemad ei kao kunagi!

mõni pilt siis veel Krissust ning järjekordne mõtetu loba kirjutamine lõppeb:D

Kuigi ma lubasin,et ma hoidunud nüüd,siis kahjutundega võin väita,et ma ei suuda seda. Selle tõenduseks on see imeline nädalavahetus!
Sellest paremat ei oskaksiki tahta,kuigi sa ei teinud selleks muud,kui...Tegelikult ei tea sa ise ka kui palju see mulle tähendas...
Üha enam tunnen end nii vabalt. Ma räägin selliseid asju,mida võib olla ei räägiks ka parimale sõbrannale. Ohh,kui mul vaid oleks sõbranna,kes viitsiks mind kuulata ning kellele ma pisutki korda läheks. Tundub,et selles maailmas lihtsalt ei vea mul sõbrannadega,keda usaldada. Olen nüüdseks saanud kaks valusat kogemust. Rohkem ma ei suuda!!! Kuskil on ka Manni piir!
Täna on reede. Kuna tuled alles nii hilja,siis tuleb tänane õhtu üsna igav. Ma kas või terve maailmaga teha oma lemmik tegevusi,kuid kui ei ole sind,siis on see üsna mõtetu..

Õnneks on mul õhtul kunstiring ning saan end seal välja elada(Mann on loll,eks?:D)



Muidu läheb üldiselt hästi. Krissu hoidmine,Leoni õpetamine ning kunstiring võtavad väga palju aega,mis tõttu õnneks ei saa ma oma muredele keskenduda. Kuigi jah,öösiti kummitavad mured ikka,sest Mann on olnud jälle mitu ööd üleval,kuna und ei ole. Samuti olen vahel öösiti kuni Kohilani jalutanud,kuna kodus hakkab igav....




Oh,mis ma ikka kirjutan tühja ja mõtetut juttu,ma üritan nüüd pisut korda majja saada ja vaatan,kuidas mu Sinjoore Kristjan tudub:)

like suicide

Ajad on keerulised. Suhted teistega veel keerulisemad. Kuid vähemalt sina oled mul olemas!! ^^
Mai tea,mida ma peaksin tegema,kui ka sind mul ei ole. Lohutan end teadmisega,et sa ei kao kuhugi,kuid ise ma ju tean täpselt,et 2011. aasta oktoober toob kaasa mulle jälle raskused..
Kuigi,ma tean ka,et enam nii ei saa. Mannil on oma väärtused ja priorideedid,millest kinni pidada...


Kuigi mul on jälle nii valus,pean õppima ka mina unustama...